EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE REHVITÜÜBID

EESTI MEISTRIVÕISTLUSTEL KASUTATAVAD REHVIMARGID 2018
SLICK REHVID:
Cadet VEGA Cadetti (4.0/5.0) 125 EUR
Micro, Mini VEGA SL10 (4.0/5.0) 125 EUR
X30 Junior, X30 Senior VEGA SL4 (4.6/7.1) 150 EUR
Rotax Junior MOJO D2 (4.5/7.1) 168 EUR
Rotax Senior, DD2, Masters MOJO D4 (4.5/7.1) 180 EUR
KZ2 VEGA XM PRIME (4.6/7.1) 168 EUR
VIHMAREHVID:
Cadet, Micro, Mini VEGA WE (4.0/5.0) 140 EUR
X30 Junior, X30 Senior VEGA W2 (4.2/6.0) 150 EUR
Rotax Jun, Sen, DD2, Masters MOJO W3 (4.5/6.0) 180 EUR
KZ2 VEGA W5 (4.2/6.0) 170 EUR

EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND

KARDISPORDI EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 2018
SISUKORD
1. ÜLDISED KOHUSTUSED
2. ÜLDISED TINGIMUSED
3. PÕHIMÕTTED JA KORRALDAMINE
4. VÕISTLUSKLASSID JA TULEMUSED
5. REGISTREERIJATE OSAVÕTUAVALDUSED
6. VÕISTLEJAD
7. KARDID JA VARUSTUS
8. MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÄBIVIIMINE
9. STARDIJÄRJEKORRAD
10. STARDIPROTSEDUUR
11. VÕISTLUSSÕIDU PEATAMINE
12. UUS START
13. FINIŠ
14. PARC FERMÉ
15. MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÕPPTULEMUSED
16. JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE
17. MÄÄRUSTEVASTANE SÕIT
18. PROTESTID JA APELLATSIOONID
19. TRAHVID
20. KARISTUSED
21. AUTASUSTAMINE
22. TASUD
23. REHVID
24. KÜTUS JA ÕLID
25. AJAVÕTT
Eesti Kardispordi meistrivõistlused (siin ja edaspidi Meistrivõistlused) korraldab Eesti Kardiliit. Meistrivõistlused on Eesti Kardiliidu omand. Meistrivõistlustel antakse välja Eesti meistritiitlid võistlusklassides Senior (X30 ja Rotax), KZ2, DD2 ja Masters. Täiendavalt osaleb Meistrivõistlustel Historic-tüüpi võistlusklass Retro. Eesti noortemeistri tiitlid antakse välja võistlusklassides Micro, Mini, Junior (X30 ja Rotax). Meistrivõistlustel osalevas võistlusklassis Cadet punktiarvestust ei peeta.
1. ÜLDISED KOHUSTUSED
1.1 Kõik võistlustel osalevad võistlejad, registreerijad ja ametlikud isikud kohustuvad ise ja oma töötajate ning esindajate nimel täitma kõiki nõudeid, mis tulenevad FIA Spordikoodeksist („Koodeksist”), CIK-FIA üldreeglitest („Üldreeglitest“), Eesti Kardispordi Tehnilistest Tingimustest („Tehnilistest Tingimustest”), Eesti Kardispordi Võistlusmäärustest („Võistlusmäärustest”) , Eesti Kardispordi Sõidureeglid kardirajal („Sõidureeglitest“), Eesti Kardispordi Erireeglitest („Erireeglitest“) ja käesolevast Üldjuhendist ning heast käitumistavast.
2. ÜLDISED TINGIMUSED
2.1 Ainult Eesti Kardiliidul on õigus teha muudatusi käesolevas Üldjuhendis.
2.2 Registreerija kohustus on tagada, et kõik tema registreerimisavaldusega seotud isikud jälgivad kõiki nõudeid, mis tulenevad Koodeksist, Üldreeglitest, Tehnilistest Tingimustest, Võistlusmäärusest, Sõidureeglitest, Erireeglitest ja käesolevast Üldjuhendist. Kui registreerija ei saa viibida võistlustel, peab ta kirjalikult nimetama oma esindaja.
2.3 Meistrivõistlustel osalemiseks peavad registreerijad ja võistlejad olema täitnud oma kohustused Eesti Kardiliidu ja liikmesklubide ees.
2.4 Isik, kes on teinud muudatusi registreeritud kardi juures ükskõik millises võistluste faasis, on üksinda või koos registreerijaga vastutav selle eest, et tehtud muudatused vastavad reeglitele.
2.5 Registreerijad peavad tagama, et nende meeskonna kardid vastavad kinnitatud tingimustele ja ohutusnõuetele kogu võistluste vältel.
3. MEISTRIVÕISTLUSTE KORRALDAMINE JA VÕISTLUSKLASSIDE PÕHIMÕTTED
3.1 Meistrivõistlused viiakse läbi 7 etapilisena võistlusklassides Micro, Mini, Junior (X30 ja Rotax), Senior (X30 ja Rotax), DD2, Masters ja KZ2 ning 2-etapilisena võistlusklassis Retro. Iga etapp koosneb kolmest võistlussõidust – kaks „eelsõitu“ ja üks „finaal“.
3,2 Võistlusklassis Cadet on võistlusformaat määratud iga konkreetse etapi võistlusjuhendiga.
3.3 Iga meistrivõistluste etapp on eraldi võistlus.
3.4 Meistrivõistluste kalender:
1. etapp 27.-28. aprill, Tabasalu 2. etapp 11.-12. mai, Rapla 3. etapp 15.-16. juuni, Lange 4.-5. etapp 26.-28. juuli, Käina 6. etapp 17.-18. august, Põltsamaa 7. etapp 14.-15. september, Aravete
Võistlusklass Retro osaleb Langel ja Põltsamaal.
3.5 Võistlusklassid Junior ja Senior sõidavad ühises stardis vastavalt mootoritüübile X30 või Rotax, seda tingimusel, et väiksema sõitjatearvuga võistlusklassis on kuni 6 sõitjat. Kui sama mootoritüübi mõlemas võistlusklassis on 7 või rohkem sõitjat, korraldatakse eraldi stardid.
3.6 Meistrivõistlused toimuvad nendes võistlusklassides, kus vähemalt viiel etapil on stardis 7 karti. Kui stardis on 4-6 karti, peetakse karikavõistluste arvestust ning alla 4 kardi stardis tiitlit ei väljastata.
4. VÕISTLUSKLASSID JA TULEMUSED
4.1 Meistrivõistlused korraldatakse ja tulemused arvestatakse eraldi võistlusklassides: Micro, Mini, X30 Junior, Rotax Junior, X30 Senior, Rotax Senior, DD2, Masters, KZ2 ja Retro. Arvestust ei peeta võistlusklassis Cadet.
4.2 Eesti meistritiitlid ja noortemeistri tiitlid omistatakse võistlejatele, kes koguvad etappide kokkuvõttes suurima arvu punkte.
4.3 Punkte antakse iga etapi eelsõitude koondtulemuse 15-le paremale järgmiselt:
15, 14, 13, 12, 11, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1.
ja finaalsõidus esimesele 15-le esimesele lõpetajale järgmiselt:
25, 20, 16, 13, 11, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1.
4.4 Meistrivõistluste üldarvestusse lähevad 6 paremat eelsõitude koondtulemust ja 6 paremat finaalsõitu. Võistlusklassis Retro lähevad üldarvestusse kõik sõidud.
4.5 Võistlussõidu paremusjärjestus määratakse vastavalt läbitud ringide arvule ja finišeerimise järjekorrale. Tulemuse saamiseks tuleb võistlejal lõpetada vähemalt üks ring alates stardikäskluse andmisest.
4.6 Kui Võistlussõit katkestatakse antakse punkte vastavalt Võistlusmääruste punktile 2.21.
4.7 Punktisummade võrdsuse korral antakse meistritiitel või karikavõitja tiitel finaalsõitudes rohkem paremaid kohti (I, II, III jne) saanud võistlejale. Edasise võrdsuse korral arvestatakse paremat tulemust viimase toimunud etapi finaalsõidus, kus vähemalt üks vaatlusalusest võistlejast punkte sai.
4.8 Kui sõitja tulemus tühistatakse ebasportliku käitumise, pettuse või reeglite rikkumise (välja arvatud alakaal) tõttu, ei arvata seda tulemust hooaja kokkuvõttes punktiarvestusest maha.
4.9 Võistkondlik paremusjärjestus selgitatakse iga võistkonna 5 parema finaaltulemuse kokkuliitmise teel. Arvestusse lähevad need võistlusklassid, millised kvalifitseerusid antud etapil meistrivõistluste või karikavõistluste etappideks. Arvestusse ei lähe võistlusklassid Cadet ja Retro.
Punktiarvestus – punkte antakse 15-le esimesele lõpetajale järgnevalt:
25, 20, 16, 13, 11, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1.
4.10 Meistrivõistluste kokkuvõtlik võistkondlik paremusjärjestus selgitatakse 6 parema etapi tulemuste kokkuliitmise teel.
5. REGISTREERIJATE OSAVÕTUAVALDUSED
5.1 Registreerijad peavad omama kehtivat rahvuslikku või rahvusvahelist registreerijalitsentsi.
5.2 Osavõtuavaldused tuleb registreerijate poolt esitada Eesti Kardiliidu ametlikul veebilehel www.kart.ee.
5.3 Meistrivõistluste etapile eelregistreerimiseks tuleb hiljemalt 6 päeva enne võistluste toimumist esitada Eesti Kardiliidu sekretariaadile osavõtuavaldused ning maksta osavõtutasu ja tasu võistlustel kasutatavate rehvide eest.
5.4 Osavõtuavalduse võib esitada ka Meistrivõistluste etapi dokumentide kontrollis. Osavõtuavaldus loetakse jõustunuks kui on tasutud osavõtutasu ja tasu võistlustel kasutatavate rehvide eest.
5.5 Meistrivõistluste etapile eelregistreerunud osavõtjate nimekiri koos võistlejate numbritega avaldatakse internetileheküljel www.kart.ee 5 päeva enne võistluste algust.
5.6 Osavõtuavaldus peab sisaldama kinnitust, et avalduse esitaja on lugenud Koodeksit, Üldreegleid, Tehnilisi Tingimusi, Võistlusmäärusi, Sõidureegleid, Erireegleid ja Üldjuhendit ning saab nendest aru. Avalduse esitaja peab kinnitama enda ja kõigi endaga kaasas olevate osavõtjate nimel, et austab ja täidab neid reegleid.
6. VÕISTLEJAD
6.1 Kõik võistlustel osalevad võistlejad peavad omama kehtivat rahvuslikku või rahvusvahelist võistlejalitsentsi.
6.2 Võistlejate vanusepiirid võistlusklassides:
Cadet 6-8 aastat
Micro 8-10 aastat
Mini 10-14 aastat
Junior 12-15 aastat
Senior alates 14 aastat
DD2 alates 15 aastat
Masters alates 32 aastat
KZ2 alates 15 aastat
Retro alates 18 aastat
Võistleja peab litsentsi väljastamise ajal mahtuma etteantud vanusepiiridesse või peab nõutav vanus täituma jooksval kalendriaastal. Masters võistlusklassis võidakse lubada Eesti Kardiliidu otsusega võistlema alates 27. eluaastast neid võistlejaid, keda saab lugeda hobisõitjateks.
6.3 Lisapiirangud võistlusklassidele:
Võistlusklassist Cadet ei saa otse üle minna võistlusklassi Mini, vaid enne seda tuleb vähemalt ühel hooajal osaleda võistlusklassis Micro. Samalaadne piirang kehtib nende sportlaste kohta, kes oma karjääri alustavad 9. eluaastast (täitub 10 eluaastat enne 31.12.2018. a) või varem, peavad ka nemad vähemalt ühel hooajal sõitma enne võistlusklassis Micro kui saavad õiguse sõita võistlusklassis Mini.
7. KARDID JA VARUSTUS
7.1 Meistrivõistlustel aktsepteeritakse ainult neid karte, mis võistlusklassist tulenevalt vastavad Rahvusvahelistele ja Rahvuslikele Tehnilistele Tingimustele.
7.2 Igal võistlejal on õigus esitada tehnilisele kontrollile ülevaatuseks järgmine varustus:
1 raam, 2 mootorit, 1 komplekt slick-rehve ja 1 komplekt vihmarehve. Rehvide kasutamine toimub vastavalt üldjuhendi punktile 23.
7.3 Varustuse vahetamine:
Võistlejate vahel on keelatud vahetada raame, mootoreid, raame koos mootoriga ja rehve. Igasugune raami, mootori ning raami koos mootoriga vahetus eelfinaali ja finaali stardiprotseduuri ning võistlussõidu ajal on keelatud. Selle reegli rikkujad eemaldatakse võistlustelt. Erandina on lubatud kasutada ühte varumootorit kahele võistlejale, kuid see peab olema eelnevalt registreeritud tehnilises komisjonis.
7.4 Vahetada on lubatud ühte kahjustada saanud rehvi. Selleks peab loa andma tehniline kontroll.
7.5 Kõikidele Meistrivõistlustel osalevatele kartidele on kohustuslik paigaldada Eesti Kardiliidu partnerite kleebised ning lisaks igale võistlusklassile selle konkreetse klassisponsori kleebised. Paigutuse kohad on Eesti Kardiliidu poolt määratud. Kleebised väljastatakse võistluste sekretariaadis ning vastavust reeglitele kontrollitakse tehnilises kontrollis.
7.6 Võistlejal on õigus end korraldajapoolsetest reklaamidest vabaks osta, tasudes kahekordse osavõtutasu.
8. MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÄBIVIIMINE
8.1 Igal Meistrivõistluste etapil peavad igas võistlusklassis toimuma vähemalt järgmised võistlussõidud: vabatreeningud, kvalifikatsioonisõit kaks eelsõitu ja finaal.
8.2 Vabatreeningud:
Ajakavas peab olema ette nähtud igale võistlusklassile min 5-minutiline warm-up/vabatreening võistluspäeva hommikul ja min 4 x 8-minulist vabatreeningut võistluspäevale eelneval päeval.
8.3 Kvalifikatsioonisõidud:
– kvalifikatsioonisõitudes võivad osaleda ainult võistluseelse tehnilise kontrolli läbinud võistlejad. Igale võistlusklassile on ette nähtud üks 8-minutiline kvalifikatsioonisõit;
– kvalifikatsioonisõidu stardijärjekord ei ole määratud;
– aega mõõdetakse igal täisringil ja arvesse läheb iga võistleja parim aeg. Võrdse tulemuse korral otsustab võistlejate järjestuse paremuselt teine aeg jne. Kvalifikatsioonisõidu lõplik paremusjärjestus määratakse kõigi võistlejate parimate ringiaegade järgi;
– kui võistleja ei saanud tulemust, peab ta startima rivi lõpust. Kui mitu võistlejat ei saanud tulemust, otsustatakse nende omavaheline stardijärjekord loosi teel;
– kartide käimalükkajatel on keelatud abistada võistlejaid peale eelstardiala lõppu tähistava joone ületamist;
– kui võistleja peatub remondi- või hooldusalas on tema kvalifikatsioonisõit lõppenud ja ta ei või enam rajale tagasi pöörduda.
8.4 Eelsõidud
Eelsõitude distantside minimaalsed pikkused stardist kuni finišilipuni on järgmised:
Micro 6 km
Mini 8 km
Junior 10 km
Senior 10 km
DD2 10 km
Masters 10 km
KZ2 12 km
Retro 8 km
Mõlema eelsõidu stardijärjekorrad määratakse kvalifikatsioonisõitude tulemuste järgi.
8.5 Eelsõitude koondtulemus selgitatakse eelsõitudes saadud punktide summeerimisel. Eelsõitude punktid antakse järgnevalt: 1. koht – 0 punkti; 2. koht – 2 punkti; 3. koht – 3 punkti jne. Kui võistleja ei startinud eelsõitu, siis on tema punktideks osalejate arv + 1 punkt. Kui võistleja sai musta lipu või tema tulemus tühistati, siis on tema punktideks osalejate arv + 2 punkti. Punktide võrdsuse korral on määravaks kvalifikatsioonisõidu tulemus.
8.6 Finaalsõidud
Finaalsõitude distantside minimaalsed pikkused stardist kuni finišilipuni on järgmised:
Micro 12 km
Mini 16 km
Junior 20 km
Senior 20 km
DD2 20 km
Masters 20 km
KZ2 25 km
Retro 12 km
Finaalsõitude stardijärjekorrad määratakse eelsõitude koondtulemuste põhjal.
8.7 Võistluse juht ja/või žürii võib lühendada vihma korral võistlussõitude distantsi pikkust 75%-ni.
8.8 Telkide püstitamine võistlusteks toimub alates võistlusnädalavahetuse kolmapäeva hommikust (Käinas erandina teisipäevast). Kõikidel radadel on telkide püstitamine lubatud ainult rajahaldaja või boksikohtuniku loal.
9. STARDIJÄRJEKORRAD
9.1 Kvalifikatsioonisõitude lõppedes avaldatakse ametlikud kvalifikatsioonisõitude tulemused ja eelsõitude stardijärjekorrad.
9.2 Eelsõitude lõppedes avaldatakse ametlikud eelsõitude tulemused, eelsõitude koondtulemused ja finaalide stardijärjekorrad.
9.3 Ainult ametlikes tulemustes nimetatud võistlejad omavad õigust startida eelsõitudes ja finaalsõitudes.
9.4 Parima stardikoha saavutanud võistlejal on õigus muuta rajalitsentsiga määratud stardikohtade asetust. Võimalik muudatus puudutab ainult esimest stardirida. Oma soovist peab ta teavitama võistluse juhti või eelstardikohtunikku niipea, kui ta saabub eelstarditsooni.
9.5 Pääs eelstarditsooni suletakse 5 minutit enne ajakavas ettenähtud stardiaega. Kui võistleja koos kardiga ei ole selleks ajaks jõudnud oma kohale stardirivis, ei ole lubatud võistlejal startida, v.a. erijuhtumid, kus seda lubatakse žürii otsusega.
10. STARDIPROTSEDUUR
10.1 Võistlusmääruste punkt 20a.
10.2 Võistlusklassides Micro, Mini, Junior, Senior ja Masters antakse veerevstart vastavalt Võistlusmääruste punktile 2.20a Käigukastita ja siduri või sidurita kartide veerevstart.
10.3 Võistlusklassides KZ2 ja Retro antakse paigaltstart vastavalt Võistlusmääruste punktile 2.20a Käigukastiga ja käigukastita kartide paigaltstart.
10.4 Võistlejad on kohustatud lubama kohtunikel kasutada võistluskartidele paigaldatud kaamerate salvestisi.
10.5 Stardiprotseduuri rikkumisel karistatakse võistlejaid vastavalt Võistlusmääruste punktile 2.24.
11. VÕISTLUSSÕIDU PEATAMINE
Võistlusmääruste punkt 2.21.
12. UUS START
Võistlusmääruste punkt 2.22.
13. FINIŠ
Võistlusmääruste punkt 2.23.
14. PARC FERMÉ
Võistlusmääruste punkt 2.13.
15. MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÕPPTULEMUSED
Igas võistlusklassis on Meistrivõistluste etapi lõpptulemuseks finaalsõidu lõpptulemus.
16. JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE
Võistlusmääruste punkt 16.
17. MÄÄRUSTEVASTANE SÕIT
Võistlusmääruste punkt 2.24.
18. PROTESTID JA APELLATSIOONID
Erireeglite punkt 18.
19. TRAHVID
Erireeglite punkt 19.
20. KARISTUSED
Võistlusmääruste punkt 2.24 ja Erireeglite punkt 20.
Võistluspaikades on suitsetamine lubatud ainult korraldaja poolt selleks ette nähtud kohtades. Nõude rikkujaid karistatakse rahatrahviga 30 EUR.
Võistluspaigas peab olema tagatud öörahu hiljemalt kell 23.00. Nõude rikkujaid karistatakse rahatrahviga kuni 50 EUR.
Mopeedide, rollerite ja teiste mootorsõidukite kasutamine võistluspaigas on keelatud. Nõude rikkujaid karistatakse rahatrahviga kuni 50 EUR.
Võistluspaigas on lubatud mootorite käivitamine ainult võistlussõitude ajal. Nõude rikkumise korral karistatakse hoiatusega või rahatrahviga 30 EUR.
21. AUTASUSTAMINE
21.1 Meistrivõistluste igal etapil autasustatakse korraldaja poolt võistlusklasside kolme esimest võistlejat. Võistluste partneritel ja sponsoritel on õigus välja anda eriauhindu. Autasustamine viiakse läbi peale finaalsõitude lõppu, kolm paremat on kohustatud ilmuma autasustamisele sõiduülikonnas ja koos kiivriga.
21.2 Meistrivõistluste kokkuvõttes paremate autasustamine toimub hooaja pidulikul lõputseremoonial. Autasustamisele kuuluvad iga võistlusklassi kolm paremat võistlejat ning võistkondliku arvestuse kolm paremat klubi. Samuti antakse üle Eesti Kardiliidu eriauhinnad.
22. TASUD
22.1 Osavõtutasud tuleb eelregistreerimisel tasuda Eesti Kardiliidu pangakontole. Osavõtuavalduse
esitamisel dokumentide kontrollis tuleb osavõtutasu maksta võistluste sekretariaati samaaegselt osavõtuavalduse esitamisega.
22.2 Osavõtutasu eelregistreerunud võistleja kohta ühel meistrivõistluste etapil on järgmine:
Cadet 40 EUR
Micro 90 EUR
Mini, Junior, Senior, Masters, KZ2 100 EUR
Retro 50 EUR
Eelregistreerimata võistlejate lisatasu 30 EUR
22.3 Osaledes meistrivõistluste etapil kahes võistlusklassis, tuleb tasuda 1,5 kordne osavõtutasu.
23. REHVID
23.1 Rehvide müüjaks Meistrivõistluste etappidel on Eesti Kardiliidu poolt kinnitatud rehvitarnijad.
23.2 Rehve ei hoiustata. Rehvijooksude märgistamiseks ja võistlejaga sidumiseks kasutatakse rehvide koodilugejat.
23.3 Vihmarehvid võib märgistada ka peale esimest võistlussõitu, mil neid kasutati.
23.4 Võistlusklassides Micro, Mini, Junior, Senior, Masters ja KZ2 kehtivad rehvidele parc ferme reeglid. Lubatud on kasutada ainult ametliku rehvitarnija poolt müüdavaid rehve. Alates kvalifikatsioonist vastavalt ühte jooksu slick- ja ühte jooksu vihmarehve.
23.5 Võistlusklassides Cadet ja Retro rehve ei märgistata ning võistlusklassis Retro ei ole rehvimargid määratud.
23.6 Kõikides võistlusklassides on lubatud kasutada ühte rehvijooksu kahel või enamal Meistrivõistluste etapil.
23.7 Meistrivõistlustel kasutatavad rehvimargid ja hinnad on võistlusklasside lõikes järgmised.
SLICK REHVID:
Cadet VEGA Cadetti (4.0/5.0) 125 EUR
Micro, Mini VEGA SL10 (4.0/5.0) 125 EUR
X30 Junior, X30 Senior VEGA SL4 (4.6/7.1) 150 EUR
Rotax Junior MOJO D2 (4.5/7.1) 168 EUR
Rotax Senior, DD2, Masters MOJO D4 (4.5/7.1) 180 EUR
KZ2 VEGA XM PRIME (4.6/7.1) 168 EUR
VIHMAREHVID:
Cadet, Micro, Mini VEGA WE (4.0/5.0) 140 EUR
X30 Junior, X30 Senior VEGA W2 (4.2/6.0) 150 EUR
Rotax Jun, Sen, DD2, Masters MOJO W3 (4.5/6.0) 180 EUR
KZ2 VEGA W5 (4.2/6.0) 170 EUR
24. KÜTUS ja ÕLID
24.1 Kõikidel Meistrivõistluste etappidel on kohustus kasutada ainult konkreetse etapi juhendiga määratud tanklast ostetud kütust 95E või 98E.
24.2 Lubatud on kasutada CIK-FIA kehtiva homologeeringuga seguõlisid. Erinevate kütuste seguõlide omavaheline segamine on keelatud. Võistlusel kasutatavat seguõli peab olema võistlejal varuks vähemalt üks uus avamata 1-liitrine nõu terve võistluse jooksul (mitme võistleja peale võib olla ka ühine õlinõu).
25. AJAVÕTT
25.1 Võistlejad kohustuvad kasutama kardile kinnitatud ajavõtutransponderit kogu treening- ja võistluspäeva sõitude vältel.
25.2 Ajamõõdu transponder on garanteeritud ja broneeritud ainult eelregistreerunud võistlejatele.
25.3 Transponderi kahjustamise, kaotamise või mitte õigeaegse tagastamise korral kohustub võistleja hüvitama transponderi 450 eurot + KM maksumuse.
25.4 Transponderi kinniti peab olema kardile paigaldatud istme seljatoe taha. Kinniteid on võimalik kohapeal osta.
25.5 Transponderid tuleb tagastada 60 minuti jooksul pärast võistleja viimase sõidu lõppu sekretariaati.
25.6 Lubatud on kasutada võistleja enda transponderit, mis peab olema Mylaps TranX 160 või TranX 260 markeeringuga töökorras ja laetud.

EESTI KARDISPORDI ERIREEGLID

EESTI KARDISPORDI ERIREEGLID TIITLIVÕISTLUSTELE
2018
SISUKORD
1. REEGLID
2. KORRALDUS
3. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI REGISTREERIMINE
4. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI KUUPÄEVA MUUTMINE VÕI ETAPI ÄRAJÄTMINE
5. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPPIDE VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE
6. EESTI KARDILIIDU VAATLEJAD
7. AMETLIKUD ISIKUD
8. PÄÄS EELSTARDIALASSE
9. KÜTUS
10. REHVID
11. VÕISTLUSNUMBRID JA SÕITJATE NIMED
12. DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHNILINE ÜLEVAATUS
13. KOOSOLEKUD
14. ÜLDINE OHUTUS
15. KARTIDE LUBATUD ARV RAJAL
16. REKLAAM
17. VÕISTLUSMÄÄRUSTE JA ERIREEGLITE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE
18. PROTESTID JA APELLATSIOONID
19. TRAHVID
20. KARISTUSED
21. KUJUNDUSE JA TSEREMOONIA REEGLID
22. MEEDIAKAJASTUS
23. LISAD
1. REEGLID
Käesolevad Erireeglid kehtivad lisaks võistlusmäärustele kardispordi meistrivõistlustel, karikavõistlustel ja auhinnavõistlustel. Eesti Kardiliit tegeleb kardispordi juhtimise ja koordineerimisega Eesti Vabariigi territooriumil vastavalt Eesti Kardiliidu põhikirjale ning muudele normdokumentidele. Eesti Vabariigis korraldab kardispordi rahvuslikke meistrivõistlusi, karikavõistlusi ja auhinnavõistlusi (siin ja edaspidi Tiitlivõistlused) Eesti Kardiliit ja need on ühtlasi Eesti Kardiliidu omand. Kõik osapooled (Eesti Kardiliit, rajahaldajad, registreerijad ja võistlejad) kohustuvad kinni pidama kõigist tiitlivõistlustel kehtivatest reeglitest
2. KORRALDUS
Eesti Kardiliidu tiitlivõistlused korraldatakse ühe- või mitme etapilise võistlusena.
3. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI REGISTREERIMINE
3.1 Eesti Kardiliit omab ainuõigust tiitlivõistluste kalendri kindlaksmääramisel ja korraldajate volitamisel tegevusse.
3.2 Eesti Kardiliit omab ainuõigust delegeerida tiitlivõistluste etapi korraldamine teisele isikule koos korraldusloa väljastamisega.
3.3 Juhul, kui Eesti Kardiliit delegeerib tiitlivõistluste etapi korraldamise teisele isikule, jääb ta vis-à-vis vastutavaks kõigist kardispordireeglitest kinnipidamise eest.
3.4 Tiitlivõistluste etapid toimuvad ainult Eesti Kardiliidu poolt homologeeritud kardiradadel.
3.5 Kõik avaldused tiitlivõistluste etappide korraldamiseks peavad olema jõudnud Eesti Kardiliidu juhatusele hiljemalt võistluste korraldamisele eelneva aasta 31. detsembriks.
3.6 Kõik tiitlivõistluste etappide korraldajad kohustuvad järgima kõiki tiitlivõistlusi reguleerivaid akte.
3.7 Ühe ja sama meistrivõistluse etappide vahe peab olema vähemalt kaks nädalat. Eesti Kardiliit jätab endale õiguse vähendada või suurendada nimetatud ajavahemikku erakorraliste asjaolude ilmnemisel.
3.8 Iga korraldaja, kes soovib kaasata uut võidusõitu tiitlivõistluste raames, peab konsulteerima Eesti Kardiliiduga, kes nimetab ametisse vähemalt ühe Eesti Kardiliidu poolse vaatleja, kes peab kohal viibima eelneva aasta võidusõidul, mis tahetakse kaasata järgneva aasta Eesti Kardiliidu tiitlivõistluste kalendrisse.
4. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI KUUPÄEVA MUUTMINE VÕI ETAPI ÄRAJÄTMINE
4.1 Eesti Kardiliit võib määrata asendusvõistluse ärajäetud tiitlivõistluste etapi asemel või tiitlivõistluste etapi asemel, mille toimumise kuupäeva on muudetud, valides reservis olevate hulgast.
4.2 Tiitlivõistluste etapi kuupäeva muutmine või ärajätmine vähem kui ühekuulise etteteatamisega võib kaasa tuua keeldumise antud võidusõidu või iga muu sama korraldaja poolt pakutud võidusõidu kaasamisest järgmise aasta tiitlivõistlustel, välja arvatud Eesti Kardiliidu poolt aktsepteeritud force majeure juhtudel.
5. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPPIDE VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE
5.1 30 päeva enne tiitlivõistluste etappi avaldab Eesti Kardiliit võistlusjuhendi internetileheküljel www.kart.ee.
5.2 Iga spetsiifilise reegli muudatuse korral iga võistluse juhendis on Eesti Kardiliit kohustatud teavitama kõiki registreerijaid nimetatud spetsiifilistest reeglitest.
5.3 Tiitlivõistluste etappide võistlusjuhendid avaldatakse eesti keeles ja vajadusel inglise keeles.
5.4 Eksklusiivne õigus siduda firmanime või kaubamärki tiitlivõistlustega on Eesti Kardiliidul.
6. EESTI KARDILIIDU VAATLEJAD
6.1 Igale tiitlivõistluste etapile võib Eesti Kardiliit nimetada vaatleja (-d).
6.2 Eesti Kardiliidu vaatleja(-te) roll on juhendada võidusõidul vastutavaid ametnikke, kontrollida, et järgitakse kõiki tiitlivõistluste reegleid, teha vajadusel märkusi ning koostada võistluste korraldamise kohta raport.
7. AMETLIKUD ISIKUD
7.1 Eesti Kardiliit nimetab igale Tiitlivõistluste etapile ametisse alljärgnevad ametlikud isikud:
– kaks žürii liiget, üks neist nimetatakse žürii esimeheks;
– võistluse juht;
– tehniline kontroll;
– peaajamõõtja.
– stardikohtunik;
– rajakohtunike ülem;
– võistluste sekretär;
– võistluste arst;
– teadustaja.
7.2 Alljärgnevad ametlikud isikud nimetab tiitlivõistluste etapi korraldaja saates tiitlivõistluste etapi võistlusjuhendi Eesti Kardiliidule kinnitamiseks.
7.3 Võistluse juht peab olema kohal hiljemalt üks tund enne dokumentide kontrolli lõppu ja žüriiliikmed hiljemalt üks tund enne kvalifikatsioonisõitude algust.
7.4 Rajakohtunike ülem peab jääma võistluse juhtimiskeskuse juurde ja olema kontaktis kõigi rajakohtunike postidega igal ajal, kui kartidel on lubatud rajal sõita.
7.5 Žürii esimees, võistluse juht, stardikohtunik ja tehniline kontroll peavad olema pidevas raadio- või telefoniühenduses.
8. PÄÄS EELSTARDIALASSE
Eelstardialasse on lubatud siseneda ainult sõitjal ja ühel mehaanikul koos sõitja kardiga. Pääs stardirivvi on võimalik võistlusmääruste punktis 2.19 määratud ajavahemiku jooksul. Sisenemine eelstardialasse on lõplik v.a. võistlusmääruste punktis 2.22 kirjeldatud juhtumid.
9. KÜTUS
Vastavalt Eesti Kardiliidu tehnilistele tingimustele ja tiitlivõistluste üldjuhendile.
10. REHVID
10.1 Vastavalt Eesti Kardiliidu tehnilistele tingimustele ja tiitlivõistluste üldjuhendile.
10.2 Rehvide numbrid kantakse tehnilise kontrolli kaardile.
10.3 Võistleja võib eelstardialasse kaasa võtta ühe jooksu vihmarehve. Kui võistluste juhi või zürii otsuse alusel toimub „vihmasõit”, on võistlejal õigus kasutada vihmarehve. Võistluste juhil või žüriil
on õigus näidata võistlejale musta lippu juhul, kui võistleja kasutab rajaoludele mittevastavaid rehve ja võistleja on seetõttu liiga aeglane ning ohtlik teistele võistlejatele. Rehvide vahetus kardil toimub eelstardialas viie (5) minuti jooksul. Nimetatud aja jooksul tohib kardil vahetada rattaid (velgedel vihmarehvid vajadusel koos esirummudega) ja vähendada rehvide rõhku (rõhk on rehvidesse eelnevalt pumbatud). Kõik muud käesolevas punktis nimetamata seadistuse muutmised on keelatud.
11. VÕISTLUSNUMBRID JA SÕITJATE NIMED
11.1 Võistlusnumbrid peavad vastama Eesti Kardiliidu tehnilistele tingimustele.
11.2 Sõitja nimi peab olema kantud mõlemale külgvoolundile, peab olema selgelt loetav ja vastavuses Eesti Kardiliidu tehniliste tingimustega.
11.3 Sõitja päritolumaa lipp peab olema vastavuses tema passiga.
12. DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHNILINE ÜLEVAATUS
12.1 Võistlusmääruste punkt 2.10.
12.2 Võistlustel kontrollib Eesti Kardiliit kõiki litsentse.
12.3 Võistluste tehnilisel ülevaatusel markeeritakse (plommitakse) mootorite põhiosad: karter, silinder ja silindripea ning kardiraam.
13. KOOSOLEKUD
13.1 Võistlusmääruste punkt 2.18.
13.2 Iga registreerija ja sõitja suhtes, kes ei osalenud koosolekul, kohaldatakse keeldu osaleda võistlustel, kuni on tasutud žüriile Eesti Kardiliidu poolt kehtestatud trahv 35.- EUR.
14. ÜLDINE OHUTUS
Võistlusmääruste punkt 2.14.
15. KARTIDE LUBATUD ARV RAJAL
Suurimad lubatud kartide arvud rajal ajakontroll- ja finaalsõitudes on järgmised:
– klassis Cadet 20 karti;
– klassis Micro 26 karti;
– ülejäänud klassides 32 karti.
16. REKLAAM
16.1 Korraldaja võib nõuda, et reklaam oleks paigaldatud võistlusnumbrite taustale vaid Eesti Kardiliidu otsese loaga.
16.2 Nõutav reklaam võistlusnumbrite taustal ei tohi olla üle 20 cm lai ja 5 cm kõrge ning peab paiknema võistlusnumbri all.
16.3 Kõik reklaammaterjalid (loosungid, tahvlid jmt.), mis paigaldatakse ringrajaalale, peavad olema paigaldatud kindlalt ning tagades võistlejate ohutuse.
16.4 Ohutuse tagamiseks on kõik maalingud ringraja pinnal, v.a. raja piirjooned ja stardijooned keelatud.
17. VÕISTLUSMÄÄRUSTE JA ERIREEGLITE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE
17.1 Vastavalt koodeksile omab ainult Eesti Kardiliit õigust otsustada reeglite tõlgendamist puudutava suhtes.
17.2 Eesti Kardiliit ei oma õigust piirata koodeksis ettenähtud apelleerimisõigust.
18. PROTESTID JA APELLATSIOONID
18.1 Protesti esitamise õigus on ainult registreerijatel. Protestid peavad olema esitatud kirjalikult võistluste juhile või tema asetäitjale 10 minuti jooksul pärast kvalifikatsioonisõidu ametlike tulemuste avaldamist ja 30 minuti jooksul pärast eelfinaali ja finaali ametlike tulemuste avaldamist. Protesti esitamisega kaasneb ka Eesti Kardiliidu poolt kehtestatud protestitasu (100.- EUR) maksmine.
18.2 Võistluste juhi või tema asetäitja äraolekul esitatakse protestid žürii liikmetele või ühele neist.
18.3 Kui protest rahuldatakse, siis protestitasu tagastatakse. Žürii otsuse peale on võimalik Eesti Kardiliidu apellatsioonikomisjonile edasi kaevata kooskõlas FIA Rahvusvahelist Spordikoodeksiga. Eesti Kardiliidu poolt kehtestatud apellatsioonitasu on 1000.- (üks tuhat) EUR. Apellatsiooni rahuldamise korral apellatsioonitasu tagastatakse, kuid sellest arvestatakse maha komisjoni tööga seotud kulud (täiendavad laboratoorsed analüüsid, mõõtmised, juriidilised analüüsid jne).
19. TRAHVID
19.1 Trahvi võib määrata igale registreerijale, sõitjale või abilisele, kes ei täida võistluste ametlike isikute korraldusi. Kõik trahvid määrab Eesti Kardiliit võistluste žürii otsusel või ettepanekul.
19.2 Kõik trahvid tuleb tasuda Eesti Kardiliidule 48 tunni jooksul, kuid trahvid kuni 100.- EUR tuleb tasuda viivitamatult.
20. KARISTUSED
Žürii liikmetel peab olema võimalik võtta arvesse kõiki karistusi, mis on sõitjatele määratud tiitlivõistluste eelnevatel etappidel. Võistlustele järgneval päeval peab iga etapi žürii esimees esitama Eesti Kardiliidule karistuste raporti. Selle raporti toimetab Eesti Kardiliit arvesse võtmiseks järgmise etapi žürii esimehele.
21. KUJUNDUSE JA TSEREMOONIA REEGLID
21.1 Tiitlivõistluste etappide plakatitel ja kavadel peab olema esinduslikul kohal Eesti Kardiliidu logo.
21.2 Kavad ja tulemuste loetelud peavad sisaldama sõitjate perekonnanime, eesnime ja rahvust, registreerijate nime ja rahvust, kasutatud šassii tootjat ja võistlusnumbrit.
21.3 Võistluste pidulik avamine, koos sõitjate tutvustamisega peab toimuma enne finaalsõitude algust.
21.4 Võistluste pidulikul avamisel peavad sõitjad viibima sõiduülikonnas ja koos kiivriga.
21.5 Võitjate autasustamise tseremoonia peab olema hoolikalt ette valmistatud ja toimuma poodiumil. Nõuded poodiumile esitab Eesti Kardiliit.
21.6 Iga võistlusklassi kolme paremat võistlejat autasustatakse kas karika või mälestusesemetega.
21.7 Autasustatavad võistlejad peavad poodiumile ilmuma sõiduülikonnas.
21.8 Võistkondade autasustamisele peavad poodiumile tulema ainult võistkondade registreerijad või nende asetäitjad.
22. MEEDIAKAJASTUS
Eesti Kardiliidu tiitlivõistluste etappide kajastamine meedias peab olema aus ja erapooletu, vastavalt Võistlusmääruste punktile 2.28.
23. ESININA
23.1 Kõigis võistlusklassides, va Cadet, on kohustuslik kasutada CIK-FIA nõuetele vastavat esinina. Karistuseks esinina allakukkumisel on +3 sek lõppajale. Vastavalt CIK-FIA reeglitele ei ole karistus apelleeritav.

EESTI KARDISPORDI VÕISTLUSMÄÄRUSED

EESTI KARDISPORDI VÕISTLUSMÄÄRUSED
2018
SISUKORD
1. SIHID
2. VÕISTLUSEESKIRJAD
2.1 VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE
2.2 VÕISTLUSTE STATUUT
2.3 KARDID
2.4 VÕISTLUSTE REGISTREERIMINE
2.5 VÕISTLUSE KUUPÄEVA MUUTMINE JA VÕISTLUSE ÄRAJÄTMINE
2.6 VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE
2.7 VÕISTLEJAD
2.8 REGISTREERIMISTE KINNITAMINE
2.9 ÜLDISED TINGIMUSED
2.10 TEHNILINE ÜLEVAATUS JA DOKUMENTIDE KONTROLL
2.11 PÄÄS VÕISTLUSRAJALE
2.12 KÜTUS
2.13 PARC FERMÉ
2.14 ÜLDINE OHUTUS
2.15 SIGNAALLIPPUDE TÄHENDUS
2.16 JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE
2.17 TREENINGSÕIDUD
2.18 OSAVÕTJATE KOOSOLEK
2.19 STARDIRIVI
2.20 STARDIPROTSEDUUR
2.21 VÕISTLUSSÕIDU VÕI TREENINGSÕIDU PEATAMINE
2.22 VÕISTLUSSÕIDU UUS START
2.23 FINIŠ
2.24 ÜLDISED SÕIDUREEGLID RAJAL
2.25 VÕISTLUSKLASSID JA -TULEMUSED
2.26 PROTESTID JA APELLATSIOONID
2.27 VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE
2.28 VÕIDUSÕIDU AUS JA ERAPOOLETU KAJASTAMINE MEEDIAS
1. SIHID
Eesti Kardiliit tegeleb kardispordi juhtimise ja koordineerimisega Eesti Vabariigi territooriumil vastavalt Eesti Kardiliidu põhikirjale ning muudele normdokumentidele.
Eesti Kardiliit tagab Eesti Vabariigis kardispordi rahvuslike võistluste (edaspidi: Võistlused) järelevalve ja heatasemelise läbiviimise. Kardispordi rahvusvahelist suhtlust (rahvusvahelised litsentsid, -osavõtutasud, -stardiload, -rajalitsentsid, rahvusvaheline võistluskalender jne) korraldab Rahvusvaheline Kardikomitee (edaspidi: CIK-FIA).
2. VÕISTLUSEESKIRJAD
2.1 VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE
Kõik Eesti Kardiliidu kalendrisse kantud võistluste juhendid (siin ja edaspidi Võistlusjuhendid) peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Spordikoodeksi (siin ja edaspidi Koodeks) ja selle lisadega, käesolevate võistlusmäärustega ja Eesti Kardiliidu ametlike bülletäänidega.
2.2 VÕISTLUSTE STATUUT
Kõik võistlused peavad vastavalt koodeksile olema kantud Eesti Kardiliidu rahvuslikku võistluskalendrisse (siin ja edaspidi Võistluskalender).
2.3 KARDID
Võistlustel võib kasutada ainult karte, mis vastavad CIK-FIA kartide tehnilistele tingimustele (CIK-FIA Karting Technical Regulations) või Eesti Kardiliidu kartide tehnilistele tingimustele. CIK-FIA ohutuseeskirju tuleb alati järgida (CIK-FIA Tehnilised Regulatsioonid artikkel 3, Kartide ja Varustuse ohutus).
2.4 VÕISTLUSTE REGISTREERIMINE
Ainult Eesti Kardiliidu meistrivõistlustel võib kasutada nimetusi “Eesti“, “Regiooni“ (näiteks Harjumaa) või “Linna“.
Võistlusi võib korraldada ainult Eesti Kardiliidu poolt homologeeritud ringradadel.
Võistlus kantakse korraldaja taotluse alusel võistluskalendrisse eeldusel, et võistlus vastab koodeksi ja selle lisade tingimustele.
Võistluskalender valmistatakse igal aastal ette Eesti Kardiliidu poolt hiljemalt eelneva aasta detsembrikuuks.
Kõik töögrupi «Võistluseeskirjad – Kalender – Meistrivõistlused» tegevusest tekkinud vaidlused lahendab Eesti Kardiliit, kelle otsused saadetakse alati kontrolli FIA Maailma Motospordi Nõukogusse. Lähtuvalt Koodist on lõpliku otsuse tegemise õigus FIA Rahvusvahelisel Apellatsioonikohtul.
Eesti Kardiliidul on õigus kohaldada ja arendada Eestis CIK-FIA poolt loodud rahvusvahelisi võistlusklasse.
Eesti Kardiliit võib luua Eesti rahvuslikke võistlusklasse, mis on Eesti tingimustele tehniliselt ja majanduslikult sobivaimad. Need võistlusklassid peavad aitama võistlejatel siseneda rahvusvahelistesse võistlusklassidesse ja/või aitama tegeleda võistlusspordiga rahvuslikul tasemel.
2.5 VÕISTLUSE KUUPÄEVA MUUTMINE JA VÕISTLUSE ÄRAJÄTMINE
A: Võistluse kuupäeva muutmisest või võistluse ärajätmisest on korraldaja kohustatud Eesti Kardiliidule kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne võistluskalendrisse kinnitatud võistluse kuupäeva. Sellisel juhul võib Eesti Kardiliit nõuda korraldajalt trahvi tasumist, mis võrdub 10% võistluskalendrisse kandmisel tasutavast võistluse korraldustasust.
B: Juhul, kui korraldaja teatab Eesti Kardiliidule võistluste kuupäeva muutmisest või Võistluste ärajätmisest vähem kui kolm kuud ette, võib Eesti Kardiliit nõuda trahvi tasumist, mis võrdub 15%-ga võistluskalendrisse kandmisel tasutavast võistluse korraldustasust.
2.6 VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE
A: Korraldajad peavad Lisaregulatsioonides välja tooma võimalikud probleemid kartide ja varuosade maaletoomisega ning meetmed, millega selliseid probleeme vähendada.
B: Iga Võistlusjuhendisse sisse viidud muudatus või täiendus peab olema avaldatud vastavalt koodeksile, kaasa arvatud nummerdatud ja kuupäevaga varustatud bülletäänid, mis loetakse võistlusjuhendi lahutamatuks osaks. Võistlusjuhendiga võib täiendada ja täpsustada hooaja üldjuhendit.
2.7 VÕISTLEJAD
Võistlustel osalemiseks peab võistlejal olema CIK-FIA liikmeks oleva ASN-i poolt välja antud kehtiv rahvuslik- või rahvusvaheline registreerija ja võistleja litsents (Koodeksi artikkel 9.1).
Registreerija litsents ei tohi olla väljastatud alaealisele isikule.
2.8 REGISTREERIMISTE KINNITAMINE
Korraldaja võib võistlusjuhendiga kindlaks määrata võistlustel osalevate kartide vähima arvu. Kui eelregistreerimisel seda arvu ei täideta, on korraldajal õigus võistlus ära jätta.
2.9 ÜLDISED TINGIMUSED
A: Registreerija on kohustatud tagama kõikide temaga seotud isikute poolse koodeksis, tehnilistes tingimustes ja võistlusmäärustes sätestatud nõuete täitmise. Kui registreerija ei ole võistlusel isiklikult kohal, peab ta kirjalikult määrama esindaja.
B: Registreerijad on kohustatud tagama nende kartide vastavuse ja ohutuse kogu treeningu ja võistluse vältel.
C: Kõik isikud, kes teevad muudatusi registreeritud kardi juures ükskõik millises võistluse faasis eelstardis, hooldusalal või rajal, peavad alati kandma kaasas seda lubavat dokumenti.
2.10 TEHNILINE ÜLEVAATUS JA DOKUMENTIDE KONTROLL
A) Iga registreerija peab võistlusjuhendis ettenähtud ajal ja kohas toimuval dokumentide kontrollil ning tehnilisel ülevaatusel esitama kõik nõutavad dokumendid ja vajaliku informatsiooni. Võistlejal on kohustus esitada kasutatava mootori ja šassii homologeerimiskaart ja joonised.
B) Võistlejad ja registreerijad, kes ei ole tehnilist ülevaatust ja dokumentide kontrolli läbinud ettenähtud ajal, ei või osaleda võistlustel. Erandi võib teha ainult žürii otsusel.
C) Registreerijalt, võistlejalt ega üheltki teiselt kardiga seotud isikult ei tohi nõuda allkirja ühelegi dokumendile, mis ei ole eelnevalt kinnitatud Eesti Kardiliidu poolt.
D) Võistluse juht või võistluste arst võib mistahes ajal võistluste käigus nõuda võistlejalt arstliku kontrolli läbimist.
E) Võistlustel ei ole lubatud kasutada ühtegi karti, mis ei ole läbinud tehnilist ülevaatust.
F) Tehnilised kontrollid võivad igal ajal võistluste käigus:
a) kontrollida kardi ja võistleja varustuse vastavust kehtestatud nõuetele;
b) nõuda registreerijalt tehniliste tingimuste täitmise kontrollimiseks kardi lahtivõtmist;
c) nõuda registreerijalt kontrollimiseks vajalike kardi osade või näidiste esitamist;
d) kontrollida rehvide vastavust Tehnilise kontrolli kaardile.
G) Kui karti on peale tehnilise kontrolli läbimist lahti võetud, ümber ehitatud või parandatud viisil, mis võib avaldada mõju kardi ohutusele või seada kahtluse alla kardi vastavuse kehtestatud nõuetele või on sellised tagajärjed saabunud avarii tulemusena, tuleb kart esitada täiendavaks tehniliseks ülevaatuseks.
H) Võistluse juht võib nõuda iga avariis osalenud kardi peatamist ja tehnilist ülevaatamist.
I) Dokumentide kontrolli ja tehnilist ülevaatust võivad läbi viia ainult selleks määratud ametlikud isikud. Nimetatud ametlikud isikud vastutavad ka tegevuse eest hooldusaladel ja parc fermé´s ning on õigustatud andma registreerijatele korraldusi.
J) Võistluse juht/žürii vormistab protokolli kõigi tehnilise kontrolli poolt avastatud mittevastavuste kohta kõigi kartide juures ja esitab need vastava nõude saamisel teistele registreerijatele. Nimetatud protokoll, välja arvatud kütuseproovid, ei sisalda ühtegi arvnäitajat.
K) Kardi tehniliseks ülevaatuseks esitamine väljendab kinnitust selle vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.
L) Dokumentide kontrollis saab iga registreerija igale oma võistlejale tehnilise passi. Kõik varustust puudutavad andmed peavad olema kantud tehnilisele passile enne tehnilisele kontrollile esitamist. Täielikult täitmata tehniline pass lükatakse tagasi.
M) Kõik stardinumbrid ja reklaamid peavad olema kardile kantud enne tehnilist kontrolli.
N) Võistleja ei või vahetada oma varustust, kui ta ei ole seda eelnevalt tehnilisele ülevaatusele esitanud.
O) Klassides, kus mootori maksimaalsed pöörded ja/või siduri rakendumispiirkond on reeglitega määratletud, on lubatud kasutada vastavaid mõõtevahendeid. Need peavad olema paigaldatud jälgides rangelt instruktsioone.
P) Zürii otsusel on tehnilise kontrolli läbiviijatel õigus asendada võistleja süütesüsteem Eesti Kardiliidu poolt varustatud asendussüsteemiga. Asendussüsteem peab olema sama tootja sama mudel, nagu võistleja enda süsteem.
2.11 PÄÄS VÕISTLUSRAJALE
Õigus pääseda võistlusrajale on ainult võistlusjuhendis fikseeritud ametlikel isikutel.
Ajakirjanikud pääsevad võistlusrajale ainult korraldajalt saadud loa alusel ning nad on kohustatud täitma kõiki neile ametlike isikute poolt antud ohutusnõudeid.
2.12 KÜTUS
Kasutatav kütus peab vastama Eesti Kardiliidu tehniliste tingimustele.
2.13 PARC FERMÉ
A) Õigus siseneda parc fermé alale on ainult vastava loaga ametlikel isikutel. Igasugune sekkumine parc fermé´s on lubatud ainult nimetatud ametlike isikute loal.
B) Niipea, kui on näidatud finišilippu kehtib parc fermé kord ka alal finišijoonest kuni parc fermé sissepääsuni.
C) parc fermé peab olema piisava suurusega ja kaitstusega, et välistada kõrvaliste isikute sissepääs sinna.
2.14 ÜLDINE OHUTUS
A) Võistlejatel on rangelt keelatud võistlusrajal kardiga sõita vastu liikumissuunda, välja arvatud juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik kardi kõrvaldamiseks ohuolukorrast.
B) Võistlejad võivad võistlusrada kasutada ainult vabatreeningute, kvalifikatsioonisõitude ja finaalsõitude ajal ja peavad sel ajal täitma kõiki ringrajal sõitmist reguleerivaid koodeksi ja
võistlusmääruste sätteid. Võistlusrada on määratletud valgete joontega mõlemas raja servas. Võistlejatel on lubatud kasutada kogu võistlusraja laiust, mis jääb valgete joonte vahele. Kui kart ületab nimetatud joont nelja rattaga, loetakse, et kart on võistlusrajalt välja sõitnud.
C) Vabatreeningute, kvalifikatsioonisõitude ja finaalsõitude ajal katkestanud kart tuleb võistlusrajalt eemaldada nii kiiresti kui võimalik kohta, kus see ei ole ohtlik või ei takista teisi võistlejaid. Juhul kui võistleja ei suuda karti ohtlikust kohast sõitmise teel eemaldada, on rajakohtuniku kohus teda aidata. Juhul kui kart peaks sellise abi osutamise tulemusel taaskäivituma, loetakse ta käesolevast kvalifikatsiooni- või võistlussõidust katkestanuks. Väljaarvatud arstiabi saamiseks või ohutuse tagamiseks, peab võistleja jääma enda kardi lähedusse kuni käesoleva treening-, kvalifikatsiooni- või võistlussõidu lõpuni.
Kui võistlusklassis Cadet jääb võistleja kinni raja servale või kokkupõrke tagajärjel ei pääse ise liikuma, kuid kardi mootor töötab ja kart ning võistleja ei ole vähemalgi määral viga saanud, on rajakohtunikud kohustatud võistleja operatiivselt uuesti liikuma aitama. Võistlejal endal on keelatud kardist väljuda, et karti liikuma aidata. Selle nõude rikkuja kõrvaldatakse võistluselt.
Kui võistlusklassis Cadet võistleja katkestab, ei tohi ta oma kardist väljuda, vaid peab tõstetud käega andma märku katkestamisest. Rajakohtunikel on kohustus toimetada kart koos selles istuva võistlejaga ohutusse kohta.
Kui treeningsõidud viiakse läbi mitmes osas, tuleb kõik katkestanud kardid viia vaheajal tagasi hooldusalale ning nendega võib osaleda järgnevatel treeningsõitudel.
D) Keelatud on igasugune tööriistadega remont väljaspool remondiala. Keelatud on mistahes tööriista või varuosa karti kaasa võtmine. Võistleja võib saada abi ainult võistlusjuhendis või võistlejate koosolekul määratud remondialal.
E) Kui tankimine on lubatud, siis tohib seda teostada ainult selleks ette nähtud alal.
F) Mitte keegi peale võistleja ei või seiskunud karti puutuda enne, kui see on remondialal, välja arvatud juhtudel, kus see on otseselt reeglitega või koodeksiga ette nähtud.
G) Kui võistlusrada on treeningute ajal või treeningute järgselt ja peale finišit võistluse juhi poolt suletud ning enne kui kõik kardid, sõltumata sellest, kas nad liiguvad või mitte, on jõudnud hooldusalale või parc fermé´sse, ei või keegi võistlusrajale minna, välja arvatud oma ülesandeid täitvad rajakohtunikud ja sõitvad võistlejad.
H) Vabatreeningute, kvalifikatsiooni- võistlussõitude käigus tohib karti taaskäivitada ainult sõitja ise, väljaarvatud juhul, kui taaskäivitus toimub remondialal. Sõitja ei tohi võistluste ajal saada võistlusrajal kõrvalist abi, välja arvatud remondialal, kuhu ta peab jõudma omal jõul.
Lükkajad ei tohi sõitjaid aidata peale seda, kui nad on ületanud eelstardi lõppu tähistava joone.
I) Treeningute, kogumisringi ja võistlussõitude ajal on remondialal ja boksiteel lubatud kiirusepiirangu kehtestamine. Kiirusepiirangut rikkunud võistlejat karistatakse vastavalt reeglitele või koodeksile.
J) Võistleja, kelle kardil on vabatreeningute, kvalifikatsioonisõitude ja finaalsõitude ajal tehniline rike, on kohustatud ohutuse tagamiseks võistlusrajalt esimesel võimalusel lahkuma.
K) Peale kokkupõrget ei tohi võistleja võistluspaigast lahkuda ilma žürii nõusolekuta.
L) Ükski võistleja ei tohi lahkuda remondialast ilma rajakohtuniku vastava korralduseta.
M) Ametlikud korraldused antakse võistlejatele koodeksis ette nähtud signaallippudega.
Registreerijatel ei ole lubatud sarnaseid lippe kasutada.
N) Iga võistleja, kes soovib võistlusrajalt lahkuda, naasta hooldusalale või peatuda remondialal, peab oma kavatsusest käega aegsasti märku andma ning tagama seejuures ohutuse.
O) Võistleja, kes võistluste ajal, välja arvatud viimasel ringil, rikub tehnilisi tingimusi, on võistluse juhi korraldusel kohustatud peatuma remondialal ja parandama rikke enne võistlusrajale naasmist.
P) Võistlejad peavad kandma osaledes treeningsõitudel, kvalifikatsioonisõitudel ja finaalsõitudel täisvarustust vastavalt tehniliste tingimustele.
Q) Osavõtjate laagris on keelatud jalgrataste, mootorrataste, scooterite või muude mootorsõidukite kasutamine. Mootorite käivitamine, soendamine ja sisse sõitmine eelstardis peab olema kontrollitud. Eelloetud tegevusi ei tohi ühelgi juhul teha peale eelstardis koha sisse võtmist. Täiendavalt on korraldajal õigus määrata „vaikuseperioode,“ millest tuleb kinni pidada.
R) Korraldaja vastutab selle eest, et kõik ohutusmeetmed oleks vastavuses reeglitega alates esimesest vabatreeningust kuni võistluste lõpuni.
S) “Vihmasõidu” tingimustes (vastav märguanne antakse võistluse juhi poolt) on rehvivaliku õigus võistlejatel. Võistluse juhil on õigus kasutada musta lippu võistleja suhtes, kes kasutab ilmselgelt ebaõigeid rehve ja on teiste võistlejatega võrreldes liiga aeglane ning ohtlik. Kõigis ülejäänud tingimustes on slick-rehvide kasutamine kohustuslik.
2.15 SIGNAALLIPPUDE TÄHENDUS
* Märguanded signaallippudega, mida annab võistluse juht või stardi-finišikohtunik stardijoonel:
a) Stardilipp
Roheline lipp või rahvuslipp. Lippu kasutatakse stardikäskluse andmiseks erandkorras (näit. kui foor puudub või ei tööta). Paigaltstardi korral ei tohi lipu aeglase pea kohale tõstmisega alustada enne, kui kõik kardid on oma stardikohtadel. Lippu ei tohi pea kohal hoida rohkem kui 10 sekundit. Stardihetkeks on lipu järsk allarabak. Seda lippu võib kasutada ka treeningsõitude stardikäskluse andmiseks.
b) Punane lipp
Liikuvat punast lippu näidatakse stardijoonel, kui on otsustatud treening- või võistlussõit katkestada. Punase lipuga võivad võistluse juht või tema asetäitja tähistada ka raja sulgemist.
c) Ruudulipp
Liikuv ruudulipp näitab, et treening või võistlussõit on lõppenud.
d) Must lipp
Seda lippu kasutatakse, kui võistlejale on vaja teada anda, et ta peab järgmisel ringil peatuma boksis või mõnes muus võistlusjuhendiga määratud kohas. Kui võistleja ei allu mingil põhjusel märguandele, ei näidata seda lippu ikkagi rohkem, kui nelja ringi jooksul. Musta lipu näitamise otsuse võtab vastu võistluste žürii. Sellisest otsusest tuleb koheselt teavitada meeskonda.
e) Must lipp oranži ringiga (diameetriga 40 cm) keskel
Seda lippu kasutatakse, kui on vaja võistlejale anda märku, et tema kardil on tehniline rike, mis ohustab teda ennast või teisi ja tähendab, et võistleja peab järgneval ringil siirduma boksi. Kui tehniline rike on kõrvaldatud, võib võistleja jätkata võidusõitu.
f) Must-valge diagonaallipp
Seda lippu näidatakse võistlejale ainult ühe korra, et anda talle teada hoiatusest ebasportliku käitumise eest rajal. Eelneva kolme lippu (d, e ja f) tuleb näidata liikumatuna koos musta tahvliga (suurusega A3-A2), millele on kantud võistleja number, kellele lippu näidatakse. Neid lippe võib näidata ka mujal, kui stardijoonel, kui võistluse juht peab seda vajalikuks. Üldjuhul näidatakse kahte eelnevat lippu (e ja f) võistluse juhi otsusel, aga ka žürii liikmete nõudmisel.
g) Sini-punane lipp (topelt-diagonaal) koos võistlusnumbriga
Sõitja, kellele seda lippu näidatakse peab peatuma enne, kui temast möödutakse ringiga või samuti peale seda, kui temast on ringiga möödutud. Seda lippu tohib kasutada ainult juhul kui see on välja toodud võistlusjuhendis.
* Rajakohtunike poolt antavad märguanded:
a) Kollane lipp:
sellega antakse võistlejatele märku ohust rajal ja seda tehakse kahel moel järgnevate tähendustega:
– üks lehvitatav kollane lipp: aeglusta oma kiirust, ära soorita möödasõitu, valmistu sõidusuuna muutmiseks. Rajal või rajapeenral on takistus.
– kaks lehvitatavat kollast lippu: aeglusta oma kiirust, ära soorita möödasõitu, valmistu sõidusuuna muutmiseks või peatumiseks. Ees on takistus, mis sulgeb osaliselt või täielikult raja. Möödasõit on keelatud alas esimesest kollasest lipust, kuni järgmise KP-ni.
b) Kollane lipp punaste triipudega
Seda lippu näidatakse liikumatuna, et hoiatada võistlejaid vee või õli tõttu libedaks muutunud rajast. Seda lippu näidatakse vähemalt nelja ringi jooksul või kuni rajakattel taastub normaalne olukord.
c) Sinine lipp
Seda lippu näidatakse liikuvana sõitjale, kellest kaasvõistleja hakkab ringiga mööduma.
d) Valge lipp
Seda lippu näidatakse liikuvana, et anda võistlejatele märku ees liikuvast olulisest aeglasemast sõidukist.
e) Roheline lipp
See lipp näitab, et rada on vaba. Seda lippu võib kasutada võistluse juhi otsusel ka treeningsõidu või kvalifikatsioonisõidu lähte andmisel. Erandina, foori rikke korral, võib kasuta ka stardimärguande andmiseks.
2.16 JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE
Kõik kvalifikatsioonisõitude ja finaalsõitude tulemused, samuti kõik võistluste ametlike isikute otsused pannakse välja ametlikule teadetetahvlile.
2.17 TREENINGSÕIDUD
A. Sama kord ja ohutusnõuded, mis kehtivad rajal ja hooldusaladel finaalsõitude ajal, kehtivad seal ka treeningsõitude ajal.
B. Ükski võistleja ei tohi osaleda võistlussõitudel, kui ta ei ole eelnevalt osalenud vähemalt ühel vabatreeningul.
C. Võistluse juht või stardikohtunik võivad katkestada treeningsõidud raja vabastamiseks ja kartide eemaldamiseks nii tihti ja nii kauaks kui nad vajalikuks peavad. Täiendavalt, kui kohtunike hinnangul põhjustas sõitja sellise seisaku meelega, on neil õigus tühistada tema sellel sõidul saavutatud ajad ning võtta temalt õigus osaleda järgnevatel treeningsõitudel.
D. Juhul kui rohkem kui üks treeningsõit peatatakse sellel samal põhjusel, ei võeta arvesse, ühtegi protesti, mis viitab katkestuste mõjule sõitjate sooritusele kvalifikatsioonisõidus.
E. Iga kvalifikatsioonisõidus läbitud ringi aeg mõõdetakse ja arvestatakse stardijärjekorra väljaselgitamisel.
2.18 OSAVÕTJATE KOOSOLEK
A) Definitsioon: registreerijate ja sõitjate koosolek on võistluse juhi poolt korraldatud kõikide võidusõidust osavõtvate registreerijate ja võistlejate kokkusaamine.
B) Koosoleku eesmärk – teavitada registreerijaid ja sõitjaid võidusõidu läbiviimist puudutavatest spetsiifilistest punktidest võistlusjuhendis ning teavitada neid üldistest ja spetsiifilistest ohutusnõuetest rajal ja anda selgitusi reeglite tõlgendamisega seonduva kohta.
C) Koosoleku toimumise aeg on määratud võistluste ajakavas. Ajakavas märgitud aeg loetakse koosoleku alguse ajaks ning koosolekule pääsemise lõppajaks. Koosolek viiakse läbi alati enne kvalifikatsioonisõite. Erakorralisi koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele.
D) Kõikide registreerijate ja sõitjate kohalviibimine koosolekul on kohustuslik, sellest mittekinnipidamisel on ettenähtud karistus – võimalik on võistluselt eemaldamine. Võistlejad ja registreerijad on kohustatud andma koosolekul vastava kirjaliku kinnituse.
2.19 STARDIRIVI
A) Kvalifikatsioonisõidu lõppedes avaldatakse ametlikud kvalifikatsioonisõidu tulemused ja stardijärjekord.
B) Ainult ametlikes tulemustes nimetatud võistlejad omavad õigust startida eelfinaal- ja finaalsõitudes.
C) Iga registreerija, kelle kart/kardid mingil põhjusel ei saa startida või kellel on põhjust arvata, et tema kart/kardid ei ole valmis startima, peab antud asjaolust informeerima eelstardiala kohtunikku, kes esimesel võimalusel informeerib võistluse juhti.
D) Stardirivi koostatakse võistlejate poolt kvalifikatsioonisõidus saavutatud kiireimate aegade järgi. Juhul, kui üks või mitu sõitjat on saavutanud samaväärse kiireima aja, määratakse nendevaheline stardijärjekord paremuselt teise aja järgi jne.
E) Parima stardikoha saavutanud võistlejal on õigus valida stardikoht (vasakul või paremal rajapoolel). Oma otsuse peab ta teatama võistluse juhile niipea, kui ta saabub eelstardialasse. See valik muudab ainult esimest rida ning ei muuda järgnevate sõitjate stardikohti. Kui seda ei toimunud, starditakse nii, nagu sellel rajal on varem starditud või kui tegemist on uue ringrajaga, siis žürii poolt määratud positsioonilt.
F) i) Pääs eelstardialasse suletakse 5 minutit enne ajakavas ettenähtud stardiaega. Iga kart, mis ei ole selleks ajaks võtnud oma kohta stardirivis, ei või seda enam hiljem teha, välja arvatud erijuhtumid, kus seda lubatakse žürii otsusega. Eelstardi järjestusse paigaldatud kardid peavad olema võistlusvalmis ning on rangelt keelatud muuta kardi seadistust või viia läbi teisi tehnilisi töid. Erandiks on rehvirõhk, mida tohib muuta sõitja ise või tema mehhaanik.
ii) Võistlusklassides, mille mootorit saab võistleja starteriga käivitada, peavad mehaanikud eelstardialast lahkuma 3 minutit enne ette nähtud stardiaega. Kui võistleja ei saa rohelise lipuga antud märguande järel eelstardi alast startida ning vajab selleks mehaaniku abi, võib võistleja eelstardi alast lahkuda ainult eelstardikohtuniku loal ning on kohustatud võistlusele startima stardirivi lõpus hoolimata kogunemisringide arvust.
iii) Võistleja võib eelstardialasse kaasa võtta ühe jooksu vihmarehve. Kui võistluse juhi või žürii otsuse alusel toimub „vihmasõit”, on võistlejal õigus kasutada vihmarehve. Rehvide vahetus kardil toimub eelstardialas 5 minuti jooksul peale nimetatud otsuse teatavakstegemist. Nimetatud aja jooksul tohib kardil vahetada rattaid (velgedel vihmarehvid vajadusel koos esirummudega) ja vähendada rehvide rõhku (rõhk on rehvidesse eelnevalt pumbatud). Kõik muud käesolevas punktis nimetamata seadistuse muutmised on keelatud.
G) Iga võistleja, kes on ajalimiidi piires koos oma kardiga saabunud eelstardialale, loetakse startinuks.
2.20a STARDIPROTSEDUUR
A) Stardikäsklus antakse tuledega või lipuga.
B) Stardiprotseduuri tüüp peab olema kindlaks määratud võistlusjuhendis. See võib olla ainult “veerevstart” või “paigaltstart” tüüpi, stardirivi peab koosnema kahest kartide reast. „Le Mans“ stiilis stardid on keelatud välja arvatud juhul, kui selleks on luba Eesti Kardiliidult.
C) Stardikäskluse andmiseks peab võistluse juht või stardikohtunik asuma platvormil, mis asetseb vähemalt 5 meetri kaugusel raja servast ja esimese ohutusrajatise taga.
D) Stardijoonele eelnevalt on võistlusrajale märgitud kaks 2 meetri laiust ja 110 meetri pikkust stardikoridori, mis on kummaltki poolt valge joonega tähistatud. 25 meetrit enne stardijoont on märgitud kollast värvi joon, mis on lisaks tähistatud pehmete koonustega.
E) Niipea, kui võistluse juht või stardikohtunik annavad eelstardialal märguande kartide käivitamiseks, on võistlejad ”stardikohtuniku võimu all” ja nad ei tohi enam kõrvalist abi kasutada. Sõitja, kes ennast õigeks ajaks stardikohtuniku „võimu alla“ ei anna, tohib eelstardi alast lahkuda võistluste juhi, stardikohtuniku või eelstardi kohtuniku loal.
F) Kogunemisringide arv määratakse osavõtjate koosolekul. Enne, kui start antakse, läbivad kardid vähemalt ühe kogunemisringi. Kogunemisringi ajal on möödasõit keelatud. Selle reegli rikkujat karistatakse võistluse juhi või žürii otsusel 10-sekundilise ajatrahviga või võistlussõidust kõrvaldamisega.
Kui võistleja jääb kogunemisringil seisma, ükskõik millisel põhjusel, ei või ta uuesti liikuma hakata enne, kui kogu stardirivi on temast möödunud ja peab startima stardirivi lõpust. Kui ta hakkab liikuma enne stardirivi, lootuses, et juhtiv kart temast möödub, näidatakse talle musta lippu ja kõrvaldatakse võistlussõidust.
G) Oma koha tagasivõtmiseks stardirivis ei või kasutada muud teed, kui ainult võistlusteks kasutatav rada.
Veerevstardi korral võib hilinenud võistleja oma kohale rivis sõita ainult nii, et see ei takista teisi võistlejaid ja et see toimub enne punase joone ületamist.
Paigaltstardi korral võib hilinenud võistleja sõita oma kohale rivis, kuni punased tuled stardifooris ei ole veel süttinud.
H) Kui võistluse juhi või stardikohtuniku arvates on võistleja jäänud kogunemisringil seisma teise võistleja süül, võib stardikohtunik peatada kogunemisringi ja alustad uut stardiprotseduuri algse stardiriviga või võib anda takistatud võistlejale võimaluse võtta sisse oma õige koht stardirivis.
I) Stardikohtunik annab stardikäskluse niipea, kui ta on stardiriviga rahul.
J) Korduva valestardi korral võib stardikohtunik või võistluse juht katkestada stardiprotseduuri punase lipuga ja teavitada sellest võistluste žüriid, kes võib süüdi olnud võistlejat karistada vastavalt käesolevate võistlusmääruste punktile 24. Uus start antakse viivitamatult või tulenevalt asjaoludest kuni 30 minuti jooksul. Stardiprotseduur on sama mis katkestatud stardi korral. Kõigil võistlejail, kes olid stardirivis või remondialal enne kui stardiprotseduur katkestati, on õigus alustada uut kogunemisringi.
K) Mistahes katse starti takistada või saada stardiprotseduuri jooksul muud reeglitevastast eelist, samuti väljumist stardiprotseduuri ajal stardikoridorist enne stardikäskluse andmist, karistatakse vastavalt käesolevate võistlusmääruste punktile 24.
L) Niipea, kui stardikäsklus on antud, on igasugune abi osutamine kartidele keelatud, v.a. abi kartide parkimiseks ohutusse kohta.
Käigukastita ja siduri või sidurita kartide veerevstart
Kogunemisringi lõpus lähenevad kardid vähendatud kiirusega stardijoonele kahes rivis, kumbki rivi peab jääma stardikoridori valgete joonte vahele. Võistlejat, kes stardikoridori valget joont ületab osaliselt, karistatakse 3 sekundilise ajatrahviga ja võistleja, kes väljub stardikoridorist, karistatakse 10 sekundilise ajatrahviga. Kui kardid lähenevad põleb stardifooris punane tuli (punased tuled). Kardid peavad säilitama oma koha stardirivis kuni stardikäskluse andmiseni. Kui stardikohtunik on stardiriviga rahul, annab ta stardikäskluse, kustutades selleks punased tuled stardifooris. Kui ta ei ole stardiriviga rahul, annab ta käega märku, et tuleb sõita veel üks kogunemisring. Valgusfoori jääb põlema punane märgutuli!
Käigukastiga ja käigukastita kartide paigaltstart
Kogunemisringi lõpus võtavad võistlejad sisse oma kohad stardirivis. Kohtunik on stardijoonel ülestõstetud punase lipuga. Kõik foorituled on kustunud, kuni kõik kardid on oma koha stardirivis sisse võtnud. Kui kardid on oma kohtadel, annab kohtunik stardirivi lõpus rohelise lipuga märguande. Kõik kohtunikud lahkuvad rajalt ja võistlejad on seejärel stardikohtuniku võimu all. Stardikohtunik lülitab sisse stardifoori punase tule (punased tuled). Stardisignaali annab stardikohtunik lülitades punased tuled käsitsi välja järgmise 6 sekundi jooksul. Kui stardikohtunik ei ole stardiriviga rahul, annab ta käega märku, et tuleb läbida veel üks kogunemisring. Kui võistleja ei saa startida, peab ta jääma oma karti ja tõstma selle märgiks käe. Kui antakse järgmine kogunemisring, võivad võistlejad, kes ei saanud startida, väljuda kardist ja startida juhul, kui nimetatud võistleja suudab ise kardi käivitada ja kogu stardirivi on temast möödunud. Võistleja on seejärel kohustatud startima stardirivi lõpust. Stardikohad, millelt võistleja ei saanud startida, peavad jääma tühjaks. Kogumisringi (-de) ajal
on stardiharjutused keelatud. Võistlusklassis Cadet võivad hooldajad aidata võistlejad oma stardikohale ja lahkuvad koheselt rajalt.
2.20b KVALIFIKATSIOONI VÕI VÕISTLUSSÕIDU NEUTRALISATSIOON
a) Stardikohtunik või võistluste juht võib otsustada kvalifikatsiooni- või võistlussõidu neutraliseerida. Seda protseduuri kasutatakse ainult siis, kui liiklus rajal on häiritud ja kui sõitjad või kohtunikud on ohus, aga olukord ei ole piisav, et põhjendada sõidu peatamist.
b) Kui antakse sõidu neutraliseerimise korraldus, lehvitavad kõik kontrollpunktid kollaseid lippe koos lisatahvliga „SLOW“, seda kuni neutralisatsiooniprotseduuri lõpuni. Stardijoonel lülitatakse tööle vilkuvad oranšid tuled.
c) Kõik kardid peavad järjestuma juhtiva kardi taha ja möödasõitmine on rangelt keelatud. Möödasõit on lubatud ainult siis, kui teine kart aeglustab tõsise tehnilise rikke tõttu.
d) Neutralisatsiooniringide vältel määrab mõõdukal kiirusel tempo juhtiv kart. Kõik teised kardid peavad hoidma nii tihedat formatsiooni kui võimalik.
e) Neutralisatsiooni ajal on lubatud siseneda remondialasse, aga rajale tagasi tohib sõita ainult kohtuniku loal. Rajale naasnud kart peab jätkama sõitu mõõdukal kiirusel kuni ta jõuab järgi ülejäänud kartide rivile.
f) Kui võistluste juht või stardikohtunik otsustab neutralisatsiooniprotsessi lõpetada, lülitab ta välja vilkuvad oranžid tuled. See on signaaliks sõitjatele, et võidusõit jätkub peale järgmist korda, kui ületatakse stardijoon. Viimasel neutralisatsiooniringil näitavad rajakohtunikud silte „SLOW“ ja liikumatut kollast lippu.
g) Sellisel juhul jätkab juhtiv kart mõõdukal kiirusel tempo dikteerimist. Võistluste juht või stardikohtunik annab sõidu jätkumisest märku lehvitades stardijoonel rohelist lippu. Mööda sõitmine on keelatud hetkeni, kuni on ületatud stardijoon ning kiirendamine on lubatud alles peale stardijoonele eelneva kollase joone ületamist. Kollased lipud ja lisatahvlid „SLOW“ eemaldatakse seejärel kontrollpunktidest ning need asendatakse lehviva rohelise lipuga. Rohelisi lippe näidatakse maksimaalselt ühe ringi jooksul.
h) Iga neutralisatsiooni ajal läbitud ring arvestatakse osaks võistlusest.
i) Kui sõit lõpeb neutralisatsiooni protseduuri ajal, näidatakse võistlejatele ruudulippu nagu tavaliselt. Möödasõit on lubatud ainult juhul, kui teine kart aeglustab tõsise probleemi tõttu.
2.20c VÕISTLUSE JÄTKAMINE „SLOW“ PROTSEDUURIGA
Kui sõit peatatakse lõigu 2.21 alusel, jätkatakse võistlust kasutades „SLOW“ protseduuri.
Võistluste juhi korraldusel jätkavad võistlejad sõitu, lähtudes neutralisatsiooni reeglitest, üheks või enamaks ringiks.
Kontrollpunktides näidatakse tahvleid „SLOW“ koos liikumatu kollase lipuga.
Võistluste juht või stardikohtunik annab sõidu jätkumisest märku lehvitades stardijoonel rohelist lippu. Mööda sõitmine on keelatud hetkeni, kuni on ületatud stardijoon ning kiirendamine on lubatud alles peale stardijoonele eelneva kollase joone ületamist. Kollased lipud ja lisatahvlid „SLOW“ eemaldatakse seejärel kontrollpunktidest ning need asendatakse lehviva rohelise lipuga. Rohelisi lippe näidatakse maksimaalselt ühe ringi jooksul.
2.21 VÕISTLUSSÕIDU VÕI TREENINGSÕIDU PEATAMINE
A) Juhul, kui tekib vajadus võistlussõidu või treeningsõidu peatamiseks, kuna ringrada on blokeeritud õnnetuse tõttu või ilmastikutingimused on muutnud ohtlikuks võistlussõidu või treeningsõidu jätkamise, annab sellest märku võistluse juht punase lipuga stardi- finišijoonel. Rajakohtunikud, kes on varustatud punase lipuga, dubleerivad seda märguannet. Otsuse võistlussõidu või treeningsõidu peatamiseks võib vastu võtta vaid võistluse juht (või kui ta on lahkunud, tema asetäitja).
a) Kui sõidu peatamise signaal on antud treeningsõidu ajal, langetavad kõik kardid koheselt kiiruse ja suunduvad aeglaselt tagasi hooldusalale, kõik rajale jäetud kardid eemaldatakse;
b) Kui sõidu peatamise signaal on antud finaalsõitude ajal, peavad kõik kardid koheselt langetama kiiruse ja suunduma tagasi hooldusalale või peatuma võistlusrajal kohas, mis on teatavaks tehtud osavõtjate koosolekul, arvestades et:
– sõidu tulemuseks loetakse viimase ringi lõpu tulemus enne peatumissignaali andmist;
– kardid või päästeautod võivad olla rajal;-ringrada võib olla täiesti blokeeritud õnnetuse tõttu;
– ilmastikutingimused võivad olla muutnud võimatuks suure kiirusega sõitmise rajal.
Järgnev protseduur on erinev ja oleneb võidusõidu liidri poolt enne sõidu peatamise signaali läbitud ringide arvust:
– läbitud alla 2 ringi. Punkte välja ei anta. Kui võidusõitu on võimalik jätkata, kohaldatakse punkt 22 varianti A.
– läbitud üle 2 ringi, kuid vähem kui 75% distantsist (ümardatult lähima kõrgema ringide arvuni). Kui võidusõitu on võimalik jätkata, kohaldatakse punkt 22 variant B-d. Kui võidusõitu ei ole võimalik jätkata antakse välja pooled punktid.
– läbitud rohkem kui 75% distantsist (ümardatult lähima kõrgema ringide arvuni). Kardid saadetakse otse parc fermé´sse ja võidusõit loetakse lõppenuks hetkel, kui juhtiv kart ületas finišijoone sõidu peatamise signaali andmisele eelnenud ringi lõpus. Punktid antakse välja täismahus.
2.22 VÕISTLUSSÕIDU UUS START
Pärast sõidu peatamist hoitakse viivis võimalikult lühike ja nii pea kui jätkamise kellaaeg on teada, teavitatakse sellest sõitjaid. Igal juhul teavitatakse sõitjaid vähemalt 10 minutit enne sõidu jätkumist. Teatetahvleid näidatakse 10 minutit, 5 minutit, 3 minutit, 1 minut ja 30 sekundit enne sõidu jätkumist. Igat teatetahvlit näidatakse koos helisignaaliga.
Kartide hooldamine on lubatud ainult hooldusalal, samuti on lubatud kasutada varuosasid ja tankida. Karte võivad hooldada ainult võistleja ja tema mehaanik, kellele on korraldaja poolt väljastatud vastav pass või käepael. Kõik kardid peavad olema võistlusvalmid 3 minutit enne sõidu jätkumist.
Uus start antakse „SLOW“ protseduuriga ja vastavalt punktis 2.20 kehtestatule. Uue sõidu pikkus on planeeritud ringide arvu ja läbitud ringide arvu vahe. Sõitjatel, kes ületasid finišijoone ringi lõpus enne sõidu peatumissignaali andmist ja sõitjatel, kes viibisid remondialal punase lipu näitamise hetkel, on lubatud uuesti startida, kas originaalkardiga või tagavara kardiga. Vabad kohad stardirivis jäävad tühjaks.
Stardijärjekord määratakse üks ring enne sõidu peatamist lõppenud ringi lõpetamise järjestuse kohaselt.
2.23 FINIŠ
A) Võidusõidu lõppu tähistav signaal antakse finišijoonel niipea, kui juhtiv kart on selle ületamas, olles läbinud kas kogu ettenähtud distantsi või suurima distantsi ette nähtud aja jooksul.
B) Juhul, kui ei ole tegemist punktis 2.21 variant A nimetatud asjaoludega, aga sõidu lõppu tähistav signaal antakse enne, kui juhtiv kart on läbinud ettenähtud ringide arvu või enne määratud aja möödumist, loetakse võidusõit lõppenuks hetkel, mil juhtiv kart viimati ületas joone enne signaali andmist. Kui mingil põhjusel võidusõidu lõppu tähistava signaali andmisega hilinetakse, loetakse võidusõit lõppenuks hetkel, mil ta normaalselt oleks pidanud lõppema, kui poleks toimunud hilinemist.
C) Pärast võidusõidu lõppu tähistava signaali saamist suunduvad kõik kardid otse, ilma peatumata, ilma ebavajaliku viivituseta, ilma „sõõrikuid“ tegemata ning ilma igasuguse kõrvalise abita (v.a. vajadusel rajakohtunikud), parc fermé´ sse. Klassifitseerunud kart, kes ei suuda omal jõul jõuda parc fermé´sse, pannakse rajakohtunike valve alla, kes juhendavad kardi toimetamist parc fermé-sse ettenähtud viisil.
D) Et finišeerumine loetaks toimunuks, peab võistleja ületama finišijoone oma kardis istudes.
E) Kui finišijoonel tuvastatakse ajavõtusüsteemi, finišikohtuniku või fotofinišisüsteemi (mida tuleks eelnimetatutest rohkem tähtsustada) abil viigiseis, määratakse võitjaks sõitja, kellele kuulub käesolevas sõidus kõige kiirem ringiaeg.
2.24 MÄÄRUSTEVASTANE SÕIT
Määrustevastaseks sõiduks peetakse sõiduvõtteid, mida kasutavad üks või mitu võistlejat ja mille tulemusel:
– võistlussõit peatatakse;
– rikutakse käesolevate võistlusmääruste ja koodeksi sätteid;
– võistleja startis enne stardikäsklust;
– võistleja ei allunud signaallipuga antud korraldusele;
– põhjustati ühe või mitme kardi valestart;
– põhjustatakse kartide kokkupõrge;
– kaasvõistleja suruti rajalt välja;
– võistleja tõkestas reeglivastaselt teise võistleja reeglipärast möödumismanöövrit;
– võistleja takistas reeglitevastaselt teist võistlejat möödasõidu ajal.
a) Rajakohtunikud, stardikohtunik ja žürii liikmed peavad võistluse juhti/žürii esimeest teavitama igast määrustevastase sõidu juhtumist.
b) Määrusevastaseid sõiduvõtteid kasutanud võistlejal, keda on kohtunikud 30 minuti jooksul peale võistlussõidu lõppu rikkumisest teavitanud, on keelatud võistluspaigast ilma võistluse juhi loata lahkuda.
c) Kohtunikel on otsusel langetamisel õigus kasutada videomaterjali või teisi elektroonilisi süsteeme, mis võivad aidata selgitada toimunu asjaolusid.
Määrustevastaseid sõiduvõtteid kasutanud võistlejale võidakse määrata karistuseks 10-sekundiline ajatrahv. Kui võistleja kasutas määrustevastaseid sõiduvõtteid ajakontrollsõidus, tühistatakse võistleja poolt nimetatud ajakontrollsõidus saavutatud 3 paremat ringiaega. Arvestades määrustevastaste sõiduvõtete iseloomu ja tagajärgi võib võistlejat karistada 10-sekundilise ajatrahvi asemel karistustega, mis on ette nähtud koodeksi artiklis 12.3 (sh hoiatus ja ajalised karistused: 1, 3 ja 5 sekundit).
2.25 VÕISTLUSKLASSID JA TULEMUSED
A) Võistlusjuhendiga võib korraldaja jagada kardid võistlusklassidesse, kas kubatuuri või mõne muu tunnuse järgi.
B) Võistluse korraldaja peab saatma võistluste ametlikud tulemused Eesti Kardiliitu nädala jooksul peale võidusõitu.
2.26 PROTESTID JA APELLATSIOONID
Võistlusjuhend peab sisaldama kogu vajalikku proteste ja apellatsioone puudutavat informatsiooni, koos Eesti Kardiliidu poolt määratud protesti- ja apellatsioonitasudega.
2.27 VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE
A) Vastavalt koodeksile omab ainult Eesti Kardiliit õigust otsustada reeglite tõlgendamist puudutava üle. Eesti Kardiliit ei oma õigust piirata koodeksis ettenähtud apelleerimisõigust.
B) Reeglite tõlgendamisel tekkivate vaidluste korral on määravaks eestikeelne tekst.
2.28 VÕIDUSÕIDU AUS JA ERAPOOLETU KAJASTAMINE MEEDIAS
Võistluse korraldaja kindlustab, et võidusõitu ajakirjanduses kajastama määratud isik korraldab seda ausalt ja erapooletult.